Languages

Loodusgiidi kutse väljatöötamisest

 

Esimene uudse paradigma alusel toimuv loodusgiidide koolitus leidis aset Lahemaal jaanuar – juuli 2010, mis lõppes 3. juulil 2010 Vihulas 15 Lahemaa loodusgiidi atesteerimisega. Täis 3 aasta pikkuse atestatsiooni said 12 inimest ja 1-aastase kehtivusega tunnistuse omandasid 3 inimest. Uudne on loodusgiidi kontseptsioon, mis hõlmab peale looduse ka pärandkultuurmaastikke ja eeldab ümbritseva keskkonna vahendamist. Esmakordselt tunnustas loodusgiide ka Eesti Giidide Liit andes neile atestatsiooni tunnistuse, mis võimaldab saada riikliku kutsetunnistuse Giid I, mille ka esimesed 4 said 17. aprillil 2011. Koolitus käivitas loodusgiidide uue kutsestandardi väljatöötamise ja Eesti Giidide Liidu vastava korraga ning riikliku kutsesüsteemiga ühendamise protsessid. 26. veebruaril 2011 toimus RMK Sagadi Looduskoolis loodusgiidide ümarlaud, mis kiitis üldjoontes tehtu heaks ja soovitas jätkata. Juba 2. aprillil 2011 võttis oma korralisel aastakoosolekul Eesti Giidide Liit vastu „Giidide kohaliku atesteerimise korra”, kus oli juba loodusgiididega arvestatud. Kuna giidikutse esimese astme saab vaid esitatud dokumentide alusel (koolitus-, atestatsioonitunnistuse ja tõestatud tööpraktika), siis koostati ühtne üle-Eestiline atestatsioonikord. Nüüd on alanud ka Kutsekojas riikliku giidi kutsestandardi korraline uuendus, kuhu on kaasatud loodusgiidide esindajad. Pärast uue kutsestandardi valmimist ootab ees giidi ja loodusgiidi koolitusprogrammide väljatöötamine. Hetkel on täiustatud koolitusprogrammi alusel käimas Lahemaal II loodusgiidide koolitus ja mitme uue koolituse rahastustaotlused on mitmel pool Eestis esitatud.

 

Varem on Eesti Giidide Liit lähtunud atestatsiooniga seoses piirkondadest, tunnustades vaid piirkonnagiide, siis nüüd on reeglid muutunud. Uus käsitlus lähtub marsruutidest, millel giid on atesteeritud. See lähenemine võimaldab haarata senisest palju laiemat giidide spektrit. Uue käsitluse kohaselt väärivad giidikutset kõik, kes on kusagil giidiks koolitatud ja läbinud vastava atestatsiooni.

 

Nüüd veidi loodusgiidi mõistest. Termin muutub mõisteks, kui seda on defineeritud ja kui see kinnistub. Loodusgiid on üks selline termin, mida usuvad suutvat korrektselt defineerida paljud. Nii peetakse loodusgiidiks – retkejuhti, matkajuhti või akadeemilist teejuhti ... Mis on siis tõene? Soome keeles tähendab mõiste retkejuht loodusgiidi. Eestis on aga retkejuhi kompetentsi arvatud giidi ja matkatreeneri ühendatud pädevused. Nii on Eestis retkejuht laiem mõiste kui seda loodusgiid olla saab. Selgub, et soome keelest pole abi. Mõiste giid on inglise keelest otsetõlkes teejuht, sama loogikat jälgides saab järeldada, et loodusgiid on looduse teejuht. Paraku pole giid ainult teejuht vaid pigem ümbritseva vahendaja, kes tunneb teed. NB! Loodusgiid kasutab oma rännakul vaid ametlikke teid, teeradu, metsasihte ja kallasrada. Seega ka see tõlge ei sobi loodusgiidi kutset kirjeldama. Kehtivas turismiseaduses on giidide liigituse alla toodud ära ka termin „giid-tõlk” → giidinterpreet (loodusgiid), kuid seda tõlgendatakse tihti nõukogudeaegsest arusaamast lähtuvalt – tõlkeid tegevaks giidiks. Tegelikult on hoopis reisijuhi üks põhilistest tööülesannetest kohaliku giidi jutu tõlkimine grupile arusaadavasse keelde. Kui eeldada, et seadusandja on heatahtlik ja vastava pädevuse puudumisest on tulnud keeleline eksimus, siis on see sõna konstruktsioon osaliselt kasutatav ehk giidinterpreet. Eesti keeles on „loodusgiid” liitsõna, kus rõhk asetub viimasele sõnapoolele, mis näitab ka tegijanime ehk elukutset. Loodusgiid on esmalt giid ja alles siis looduse tundja. See tähendab, et loodusgiid on giidi kutse alla kuuluv spetsialiseerumine. Looduse laiemasse käsitlusse mahub ka inimene kui bioloogiline liik koos oma kultuuriga ehk pärandkultuurmaastikega. Tänapäeval peetakse üha olulisemaks looduses liikumise juures loodussäästlikust ja keskkonnahoidlikust. Kui kõik sobivad eeldused ja tuletused omavahel kokku liita ning ühtsesse süsteemi põimida, saabki toimiva loodusgiidi mõiste. Loodusgiid on giid, kes on spetsialiseerunud looduse ja pärandkultuurmaastike vahendamisele ning keskkonnasäästliku maailmavaate kujundamisele.

 

Loodusgiidi uudne defineering on põhjustanud segadusi. Paljud suurte kogemustega „loodusgiidid” peavad oma tööks vaid looduse tundmist ja klientide juhtimist neile huvipakkuvate loodusvaatamisväärsuste juurde. See arusaam ei kattu paraku Eesti Giidide Liidu kutsepaneeli seisukohaga, kuna me räägime sisuliselt erinevatest elukutsetest. Meie räägime loodusgiidi elukutsest, aga senised praktikud räägivad akadeemilise teejuhi omast. Näiteks enamik Eestit külastavaid linnuturiste on hobiornitoloogid ehk valdkonna spetsialistid. Sellisel turistil on väga kindlad spetsiifilised huvid ja soovid, nii nad ei vajagi tavalist loodusgiidi, vaid enda tasemel tippspetsialisti ehk akadeemilist teejuhti.

 

Kuna loodusgiidi töö on giidi töö alavorm, siis ei ole mõttekas luua eraldi kutsestandardit ja kutseliitu. Loogiliselt kuulub loodusgiidi valdkond Eesti Giidide Liidu pädevusse nagu objektigiididki (muuseumigiidid). Kuna loodusgiidi kutse ei kata seni puuduvat akadeemilise teejuhi kutset, siis loodetavasti tulevikus luuakse ka see akadeemilise õppe raames.