Languages

Rännak

 

Rännak pole ekskursioon ja seda viib läbi loodusgiid. Rännak võib sisaldada ootamatusi ka loodusgiidile endale. Looduses kõik pidevalt muutub ja loomad tegutsevad nii nagu neile meeldib. Loomadega kohtumist ei saa ette ennustada 100%-lise tõenäosusega, seega ei saa seda rännakusse planeerida. Sellest tulenevalt on rännakus väga palju määramata tegureid.

 

Loodusgiidi rännak viiakse läbi enamasti väljaspool tiheasustusala, kuid see võib ka hõlmata kuni pooles ulatuses tiheasustusala või toimuda täies ulatuses terviklikul loodusalal, mis paikneb tiheasustusalal (Tallinna mõistes – Paljassaare poolsaar, Nõmme-Mustamäe MKA, Pääsküla raba, Pirita jõe ürgorg, Kadrioru park jne).

 

Loodusgiidi rännak on üldjoontes paika pandud marsruudi (kindel algus ja lõpp) ja peatuskohtadega, kus toimub otsene vahendamine ning peamine info edastamine. Igal rännakul vastavalt kohale ja grupile on oma teema, mida käsitletakse. Kui rännakust võtab osa rohkem kui üks loodusgiid, jagatakse nende vahel ülesanded ära. Üks loodusgiid on alati juhtiv, kes käib grupi ees ja annab põhiinfot. Teised on abiloodusgiidid, kes tagavad grupi koospüsimise ja tegelevad vahendamisega peatuspunktide vahel, tagades nii kogu grupi kaasatuse rännakule. Loodusgiidi rännak võib tuua planeerimatuid peatusi ning ära võib jääda planeeritud peatusei, tulenevalt olude muutumisest. Loodusgiid võib rännaku marsruuti muuta, rännakut lühendada või pikendada vastavalt ilmastikuoludele, grupi võimekusele ja looduses toimunud muutustele.

 

Rännakul liigub loodusgiid koos grupiga ainult ametlikel teedel, radadel, metsasihtidel või kallasrajal. Loodusgiid kasutab rännakul haruldasi ja ohustatud liike looduse vahendamisel vaid juhuslikul kohtumisel või liigi elutsemisel avalikus ruumis, kus pole kehtivaid liikumise piiranguid.

 

Rännaku  läbiviimisel arvestab loodusgiid sihtgruppide huvide, ea ja võimetega. Loodusgiid võib kasutada transporti vaid liikumiseks punktist A punkti B. Samuti võib loodusgiid töötada koos matkatreeneriga – näiteks ühist kanuurännakut läbi viies. Loodusgiid ei juhenda sportliku suunitlusega tegevusi ja koos grupiga liikumisel kasutatavates transpordivahendites on kaasreisija funktsioonides. Loodusgiidi rännakul kasutatakse enamasti jalgsi liikumist, mis ei ületa üldjuhul 5 tundi ja 10 km. NB! Kombineeritud liikumisel piiranguid pole. Loodusgiid võib erispetsialisti kaasamata rännaku läbi viimisel kasutada veel üldlevinud liikumist hõlbustavaid vahendeid nagu suusad, räätsad, rulluisud, jalgrattaid jne.

 

Loodusgiidi rännakust võtab osa 5 – 20 külalist ühe loodusgiidiga, 20 – 50 külalist kahe loodusgiidiga (lastegrupi puhul võib ka ühe loodusgiidi kohta olla suuremad grupid).