Languages

Mõisted ja seadused

 

Giiditööga seotud mõisted

 

Giid – on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi (Turismiseadus).

 

Giid – on isik, kes juhib gruppe või üksikisikuid ehitistes, vaatamisväärsustel ja linnakeskkonnas nii kodu- kui välismaal, vahendades kultuuri- ja looduspärandit ning keskkonda inspireerivalt ja meelelahutuslikult ning kliendile sobivas keeles (European Federation of Tourist Guide Associations 2013).

 

Reisijuht e. reisisaatja – on turismigruppi reisi administreerija, kes vajadusel teeb tõlkeid.

 

Loodusgiid – on giidi eriliik, kes on spetsialiseerunud looduse ja pärandkultuurmaastike vahendamisele ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamisele.

 

Loodusgiid ehk retkejuht on giidi spetsialiseerumine looduse ja pärandkultuurmaastiku mõtestamisele, tuginedes ümbritseva vahendamisel keskkonnateadliku eluvaate kujundamisele.

 

Meistergiid – on giidide meister. Meistergiidi ülesandeks on koolitada, juhendada giide, rajada, uuendada marsruute (õperajad, ekspositsioonid jms), koolitusprogramme, arendada giidide organisatsioone ning uuenda kutsesedokumente.

 

Matkatreener – on liikumisharrastuse spetsialist, kes tagab osalejale teenuse kvaliteedi ning matkategevuste ohutuse (Eesti Matkaliit).

 

Koduloorääkija – on giidikutseta giiditöö hobi korras harrastaja.

 

Akadeemiline teejuht (teadusgiid) – on loengu stiilis õppekäigu läbiviija välitingimustes eri huvidega spetsialistide gruppidele. Akadeemilise teejuhi puhul on tegemist väga suurte akadeemiliste teadmistega erialaspetsialistiga. Akadeemilise teejuhil pole tähtis töökeskkond vaid teema, millest ta räägib, keskkond on vaid illustreeriv materjal.

 

Marsruudiluba – on kodanikualgatuslik tunnistus, mis näitab konkreetsel marsruudil tõestatud pädevuse olemasolu.

 

Kutse – on hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutseandja otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus ehk nõutud tasemel: teadmised, oskused, kogemused ja hoiakud.

 

Giidikutse omistamine – on protsess, mis koosneb kohalikust atestatsioonist eksamist, giiditööpraktikast (6-10 ekskursiooni aastas), nõutavate dokumentide esitamisest ja 1 – 3 aastasest ooteajast.

 

 

Giiditööga seotud seadused

 

Giiditööd korraldavad Eesti Vabariigis Turismiseadus ja Kutseseadus.

 

Kutseseadus (1. peatükk, § 3) Kutsekvalifikatsiooni omandamine loob eeldused antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

 

Turismiseadus (2. peatükk, § 16) Giid peab oma tööalast kompetentsust tõendama.

 

Kutseseadus (1. peatükk, § 3)  kompetentsus – edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum.

 

Kutseseadus (3. peatükk, § 15) Kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras.