Languages

Essee nõuded ja kohustuslik kirjandus

 

Kirjutamise nõuded

Loodusgiidi essee, edaspidi lihtsalt essee, on kindlat tüüpi kirjatöö, mis on osa atestatsiooni eksamitest. Essee väljendab kirjutaja probleeminägemise oskust ning loovust neid uudselt käsitleda, iseseisvat analüüsioskust, kirjandusega töötamise oskust, keelekasutuse isikupära ja probleemide lahendamise oskust.

 

Essee omab ühiseid jooni arutleva kirjandiga, referaadiga ja iseseisva uuringuga, olemata ükski neist ega ka nende ühendus. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Essee lähtub 3D printsiibist, toetudes: kirjandusele, oma kogemusele ja arutlusele. Kusjuures essees kasutatakse vähemalt 5 erinevat allikat (1-2 kohustuslikku ja vähemalt 3-4 vabalt valitavat allikat).

 

Essee kandva teema valib töö autor iseseisvalt, kasutades selleks kohustusliku raamatu/raamatute abi. Essee kirjutamisel lähtub autor valitud teemast ega keskendu kohustusliku teose/teoste analüüsimisele. Tähtis on näidata valitud teema olulisust loodusgiiditöös ja välja tuua konkreetseid praktilisi rakendusi. Essees arutleb autor argumenteeritult valitud teema üle ja leiab lahendusi püstitatud probleemidele, kasutades selleks  oma varasemat kogemust ja töös kasutatud allikate autorite arvamust. Kohustusliku kirjanduse autoritega ei pea 100 % nõustuma, sest essee mõte ei ole neid ülistada, ega maha teha.

 

Kasutatavaid argumente peavad toetama viited raamatutekstidele või muudele materjalidele. Copy-paste meetodit saab kasutada vaid üksikute tsitaatide puhul. Enamus essees kasutatavast tekstist refereeritakse ehk jutustatakse oma sõnadega ümber. Igale refereeringule ja tsitaadile järgneb konkreetne viide (autor, ilmumisaasta ja lehekülg). Essee jutustab autori isiklikule kogemusele põhineva loo, mida illustreerivad tsitaadid või refereeringud töös kasutatud tekstidest. Oluline on, et refereeringute ja tsitaatide hulk ei ületa 25% töö kogumahust.

 

Lugu on holistlik ehk kõike ümbritsevat haarav (koos süsteemi moodustavate elementide omavahelise sünergiaga) terviktekst kindla alguse ja lõpuga. Essee koosneb kolmest põhiosast: sissejuhatus ehk probleemi sõnastus, teemaarendus ja kokkuvõttest – kus iga osa vaadeldakse eraldi kõiki väiteid ja probleeme kolmest eri vaatepunktist lähtuvalt ehk 3D printsiibist lähtuvalt. Kokkuvõte ei saa sisaldada uusi väiteid ega varasemates osades esitamata üldistusi – see koosneb teemaarenduse lühikokkuvõttest, mis vastab sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ja pakub lahendusi probleemidele.

 

Materjalis orienteerumiseks on essee koostamisel oluline arvestada järgmist:

  1. Kõigepealt tuleks leida kandev idee, millele rajada essee mõttearendus.
  2. Essee lähtub kas mingist probleemist, käsitlusest või väitest, mis kutsub end edasi arendama.
  3. On oluline, et essees käsitletav ainestik järgiks valitud mõttearenduslikku telge ega valguks laiali.
  4. Essee, kui teadusliku ja kunstiloome vahevorm, eeldab kindlasti oma positsiooni määratlemist käsitletava teema osas.
  5. Vältima peaks teiste poolt kirjapandu lihtsat kordamist ning suhtuma kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt.
     

Vormistamise nõuded

  1. Maht: vähemalt 12 000 tärki ≈ 4 lk ja kuni 13 500 tärki ≈ 4,5 lk (tärk on tähemärk mitte sõna, tühikud arvesse ei lähe).
  2. Tiitellehte pole vaja, selle asemel on kirjutaja valitud teema pealkiri ja selle all ta ees- ja perekonnanimi.
  3. Teksti font Times New Roman, suurus 12, reavahe 1 (normaal) ja lehe formaat A4.
  4. Essee esitatakse PDF kujul, saadetud faili nimi on töö autori nimi.
  5. Korrektselt vormistatud viited teksti sees (autor, ilmumisaasta, lehekülg).
  6. Kasutatud allikate autorite mõtted peavad olema lihtsalt eristatavad essee kirjutaja omadest. Selguse mõttes on uut mõtet kasulik alustada taandreaga või eraldi lõiguga.
  7. Allikate (peateos pluss muud abimaterjalid) loetelu töö lõpus (autor, allika nimi, aasta; artikli puhul internetiaadress).
  8. Kasutatavad allikad võivad olla: raamatud, artiklid, interneti lehed, filmid, telesaated – tähtis on vaid hilisema kontrollitavuse tagamine.
  9. Essees tuleb:
  • a. väidelda raamatu autoriga – olen nõus või ei ole nõus. Põhjendada – miks;
  • b. võib sisse põimida ideid ja fakte kohalike sündmusega või ka kogu Eestiga seoses, juhul kui nad haakuvad raamatu autori teemaga;
  • c. vältida kõledaid lauseid (loosungeid), kiidulaulu kirjutamist raamatu autorile;
  • d. sisse tuua omakogemuslikke mõtteid;
  • e. selgitada, kuidas raamatus toodud mõtted võiksid olla kasulikud giidi tööga seoses;
  • f. kasutada lisamaterjale perioodikast või teistest allikatest;
  • g. põhjendada, miks sinu kursusekaaslased seda teost lugeda võiksid.

 

NB! Pikema kui 13 500 tärki ≈ 4,5 lk teksti (arvesse ei lähe kasutatud kirjanduse loetelu)
korral võib hindaja loobuda hindamisest üldse.
 

 

Mõned küsimused ja vastused

 

Kuidas kasutada tekstis ladinakeelseid liiginimesid?
Kui on tegemist tsitaadiga, siis ei tohi sealt midagi välja jätta. Muus osas võib ladinakeelsed nimetused lisada ainult siis, kui see annab tööle midagi juurde – näiteks kui see nimetus näitab midagi olulist taime või looma kohta, mida kirjutaja tahab rõhutada. Niisama kahte erikeelset nimetust koos kasutada ei ole mõtet.

 

Kas fotosid võiks kasutada? 
Fotosid ja skeeme võib kasutada, kui need on hädavajalikud töö sisu väljendamisel. Muul juhul võtavad need liigselt ruumi ja ei anna infot töö autori omakogemusliku arutlusoskuse kohta.
 

Kohustuslik kirjandus

  1. "Ishmael" Daniel Quinn. 2003 Varrak
  2. "Omada või olla" Erich Fromm. 2001 Mondo
  3. "Motiveerimise kunst" Max Landsberg. 2003 Varrak
  4. "Piisoni lend" James A. Belasco ja Ralph C. Stayer. 2000 Goldratt Baltic Network
  5. "Näita üles kodanikujulgust" Kurt Singer. 1999 Tormikiri OÜ: Kuressaare
  6. "Õnn" Theodore Zeldin. 2002 Varrak
  7. "Uus mõtteviis" Michael Lissak, Johan Roos. 2001 Fontese Kirjastus OÜ: Tartu
  8. "Kes näppas minu juustu?" Spencer Johnson. 2001 Väike-Vanker
  9. "Loomult loom" Aleksei Turovski. 2004 või 2011 Varrak
  10. „Loomadest, armastusega” Aleksei Turovski. 2012 Varrak
  11. "Kümme" Koos kogetud maastikud 1997-2007 Hannes Palang. 2008 Argo
  12. „Geograafia ja elamise kunst” Edmunds Valdemars Bunkše. 2009 Varrak
  13. „Kõik me tunneme” Andreas Weber. 2011 Varrak
  14. „Totrus ja tähendus” Toomas Paul. 2010 Tuum
  15. „Mister Fred” Urmas Ott, Fred Jüssi. 2009 SE&JS
  16. „Rehepapp" ehk november, Andrus Kivirähk. 2000 Varrak
  17. „Mees, kes teadis ussisõnu” Andrus Kivirähk. 2007 Eesti Keele Sihtasutus
  18. „Rändaja” Retki maailma põlislooduse ja -rahvaste juurde Hendrik Relve. 2004 Kunst
  19. „Aja vaimud” Kirjutisi 1996-2009 David Vseviov. 2009 Valgus
  20. „Maailmatants“ Evolutsiooni uus lugu, Elisabet Sahtouris. 2009 Koolibri
  21. „Uskumused ja bioloogia“ Bruce H. Lipton. 2009 Pilgrim
  22. „Smaragdplaneet“ David Beerling. 2012 Varrak
  23. „Hinged puhkavad puudes“ Marju Kõivupuu. 2009 Huma
  24. „Dodo laul” David Quammen. 2005 Varrak
  25. „Vääriti mõõdetud inimene” Stephen Jay Gould. 2001 Varrak
  26. „Urmas Laansoo taimeraamat” Urmas Laansoo. 2009 Varrak
  27. „Roheliseks kasvamine“ Epp Petrone. 2011 Petrone Print
  28. „Jaanik(a)” Kadri Pettai. 2012 Tänapäev
  29. „Uus maailma roheline ajalugu” Clive Ponting. 2009 Varrak
  30. „Darwini ohtlik idee” Daniel C. Dennett. 2011 Varrak
  31. „Kliimapettus“ James Delingpole. 2012 Kunst
  32. „Keskkonnaeetika võtmetekste“. 2008 Eesti Keele Sihtasutus
  33. „Selles tarkuses näha süsteemi“ Valitud artikleid teadusest ja teadlastest, Tiit Kändler. 2010 Jutulind
  34. „Hellrange loodus ja inimene“ Hans Trass. 2010 Ilmamaa
  35. „Gaia kättemaks” James Lovelock. 2007 Varrak
  36. „Tuli susi soovikusta” Ilmar Rootsi. 2005
  37. „Loosuslikud pühapaigad” väärtus ja kaitse. 2009 Maalehe Raamat
  38. „Hõbevalge” Lennart Meri. 2008 Eesti Päevaleht
  39. „Alice Imedemaal. Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi” Lewis Carrolli. 2008 Tänapäev
  40. "Protsess" Franz Kafka. 2004 Tänapäev
  41. "Ameerika" Franz Kafka. 2006 Tänapäev
  42. „Venemaa helisevad seedrid” I raamat, Vladimir Megre. 2000 Silm
  43. „Venemaa helisevad seedrid” II raamat, Vladimir Megre. 2012 Siberi Seeder 
  44. „Kukkuva maa lapsed” Tiit Kändler. 2010 Ajakirjade Kirjastus
  45. "Väike prints" Antoine De Saint-Exupéry. 2002 Tiritamm
  46. „Naksitrallid” (I ja II raamat) Eno Raud. 2007 Tänapäev
  47. „Gulliveri reisid” Jonathan Swift. 2007 Eesti Päevaleht
  48. „Inglid minu juustes” Lorna Byrne. 2012 Varrak
  49. „Lootuse sõnum inglitelt” Lorna Byrne. 2012 Varrak
  50. „Maastik: loodus ja kultuur” Maastikukäsitlusi Eestis, Hannes Palang ja Helen Sooväli. 2001 Tartu Ülikooli Kirjastus
  51. „Darwini vaim ehk peaaegu nagu vaal” Ajakohastatud liikide tekkimine, Steve Jones. 2006 Eesti Entsüklopeediakirjastus
  52. „Estide (Tšuudide) hingestatud ilm” Aleksander Heintalu. 2002 Männisalu
  53. „Kolmas silm” Juhan Maiste. 2011 Varrak
  54. „Nukitsamees” Oskar Luts. 2004 Tiritamm
  55. „Meemimasin“ Susan Blackmore. 2003 Tänapäev
  56. „Loodus on lähedal” Rein Kuresoo. 2001 Maalehe Raamat
  57. „Maailmavaadete sõjad“ Deepak Chopra, Leonard Mlodinow. 2012 Tänapäev 

 

Esseed palun saata aadressile: loodusgiid@gmail.com