Languages

Loengud ja töötoad

Loodus- ja keskkonnahariduslikud loengud

Kuidas ja miks tekkis looduskaitse?
Tegemist on filosoofilise tõe otsinguga ajaloos kompides müütide ja tegelikkuse piire. Iga asi on millestki alguse saanud. Nii jääbki ilmselt küsimuseks kumb oli enne kas muna või kana. Loeng käsitleb klassikalise looduskaitse sündi, arengut ja seletab lahti, miks see tekkis. Samas vaatame aga klassikalise looduskaitse eelset perioodi ja otsime põhjuseid, mis tingisid selle tekke.

 

Kaevandamine – oht või võimalus?
Pidevalt põrkuvad erinevad huvid – kaevandajad räägivad kaevandamise vajalikkusest ja looduskaitsjad nende kahjulikest mõjudest. Lõppotsustajaks on aga kohalik inimene, kellest tänapäeval enam teerulliga üle sõita ei saa. Mille järgi tehakse otsus? Antud loengu mõte on teadvustada kaevandamisega seonduvaid positiivseid kui ka negatiivseid arenguid nii Eesti kui teiste riikide varasemate kogemuste varal. Selleks, et õigeid otsuseid vastu võtta, on vaja võimalikult palju tõeseid eelteadmisi.

 

Tunnete keel ja armastus.
Seoses armastusega tekib paratamatult palju küsimusi... Kindlasti tekitab paljuski hämmeldust, miks neiud ei pöördu tihti välisreisidelt tagasi ja leiavad võõrsil „elu armastuse”. Kas need meie naised on tõesti nii rumalad, et lasevad ennast välisest särast pimestada? See loeng ei ole keskendunud niivõrd armastusele vaid seda levitavale keelele, mida valdavad kõik elusolendid - ferromoonidele. Selles maagilises salakeeles ei väljendata vaid tundeid vastassugupoole vastu, vaid seda kasutatakse palju laiemalt kõiksugu info edastamisel nii looma- ning taimeriigis.
 

Mets linnas, linn metsas
Mis on mets? Mitmest puust algab mets? Kas mets on suur või väike? Kas mets võib olla linnas või linn metsas? Kuidas mets suhestub linnaga? Antud loeng arutleb kõige nende ja paljude teiste metsa puudutavate teemade ümber, lähtudes nii filosoofilistest lähenemistest kui ökoloogiast. Millisena meie kui metsarahvas metsa näeme ja kui palju me metsast teame?
 

Inimene ja loodus, kas vastandid?
Tegemist on süva filosoofilise mõtisklusega aegade algusest ja inimest puudutavatest põhiolemuslikest teemadest. Siin otsime vastust küsimusele, kas loodus on inimesele või inimene loodusele. Samuti uurime, kui palju on tänapäeva inimene loodusega seotud ja kui palju see erineb meie kiviaegsetest esivanematest. Loeng vaatleb ka murrangupunkte inimese ja looduse vahelistes suhetes.

 

Maastik ja maastiku lugemine
Kõik oleme kuulnud väljendeid “poliitikamaastik”, “Eesti teatrimaastik”, “filmimaastik” ja nii edasi. Millest tegelikult juttu on? Kas me üldse teame, mis on maastik ja mis ei ole? Loengus otsimegi maastiku defineeringuid ja uurime lähemalt millest ta koosneb. Lähemal vaatlemisel selgub aga, et maastikust on võimalik just  kui raamatust ühtteist huvitavat nii ajaloo kui ka kaasaja kohta lugeda. Mis on maastikes kirjas, mida oskamatu silm ei näe?

 

Osoon kui ohtlik toksikant
Osoonist oleme harjunud kuulma kui elu tagavast ülivajalikust ainest. Nimelt osoon tõkestab ohtlikku põletust ja nahavähki põhjustava UV kiirguse Maale jõudmist. Loengus õpime, et mis on ühes kohas hea, see teises hoopis halb. Uurime osooni kui eluhoidjat Maal ja kui väga ohtlikku tapvat mürki. Kas see on võimalik?
 

Ökoturism kui kaitsekorralduslik meede
Kõik oleme kunagi vähemalt korra kuhugi reisinud, kasvõi teise asulasse vanaemale külla ehk olnud turistid(mitte kohalikud). Nii teamegi mis on turism. Aga mis on ökoturism? Tänapäeval on eesliide öko väga populaarne ja seda kasutatakse igal võimalikul ja võimatul juhul. Siiski ökoturism pole mingi moesõna vaid peegeldab loodusest ja kohalikust kultuurist lugupidavat reisimisviisi. Kuna ökoturism toetub säästvale arengule, on tegemist palju sügavama sisulise mõistega kui esmalt tundub. Aga mis saab olla turismil ja looduskaitsel ühist? Seda loengus uurimegi.

 

Vee-elustik ja selle kaitse

Euroopa maastikuvööndid ja nende elustik

Loomaaed – looduskaitseline tähtsus

Maastikukorraldus – milleks vaja?

Mis toimub kliimaga

Rott – võratu kaaslane

 

Üks loeng maksab 50 + transport

 

Vajalikud koolitused

Looduses liikumise ABC  – rekreatsioon, matk, ekskursioon, rännak, igaüheõigus
Orienteerumiseõpe – Kas sa tunned kaarti ja oskad kompassi kasutada?

 

Ebatraditsiooniline looduskool

Ebatraditsiooniline looduskool on inspireeritud loodusest enesest, olles kõikehaarav improvisatsiooniline programm looduses. Tegemist on õuesõppega, kus kasutatakse avastusõpet, mida juhendab vähemalt kaks tasemel looduse interpreteerijat. Kuna on tegu avastusõppega, lastakse õpilastel endil järeldusteni jõuda, kasutades selleks kaasasolevat kirjandust (välimäärajad) ja juhendajate abi ehk õpitakse õppima. See kõik teeb programmi kordumatuks, nagu seda ka tutvustatav loodus on, ja annab igale õppekäigule oma näo. Programm toimub Käsmu poolsaarel, kuna see paik sobib oma küllaltki vahelduva maastiku ja loodusega selleks ideaalselt. Programm toimub kõigil neljal aastaajal ja iga ilmaga, mis loob võimaluse jälgida aastaaja vahetusega toimuvaid muutusi ning näidata, kui palju oleneb looduse nägu ilmast. Programmi käigus õpitakse tundma taimi, loomi, maastikke ja looduses valitsevaid reegleid ning seaduspärasusi. Mitmepäevase programmi korral antakse ka kodutöid ja lastakse internetist infot otsida, mida hiljem koos metsas analüüsitakse. Ebatraditsioonilise looduskooli programmi kuuluvad kaks eri vanusegrupile mõeldud programmi. Vanemale astmele (5. – 12.) klass on suunatud „Lõkkejutud” ja nooremale astmele (1. – 4.) klass on pühendatud veidi mängulisem ja muinasjutulisem „Metsavaimu Maailm”. Programmi annab läbi viia mitmeti: ühekordselt; üks kord igal aastaajal; kahe päeva kaupa koos koduste töödega. Kui noorematele mõeldud programm on läbitud, siis võib julgelt selle taas ette võtta, kui klass jõuab vanemasse vanuseastmesse.

 

„Metsavaimu Maailm”

Arvestades laste püsimatut loomust, oleme pidevas liikumises. Retk on kui üks suur teekond – igas mõttes – väikeste peatustega, et määrata õiget edasiliikumise suunda. Teekonnal ületatakse ühiselt takistusi ning lahendatakse mõistatusi ja erinevaid ülesandeid. Kindlasti ei puudu mitmesugused huvitavad ja kasulikud tegevused ja mängud, millel kõigil on nii otsene kui ka kaudne õppe-eesmärk. Tutvutakse looduse kui elusolendiga. Vaadeldakse loodust kui pärimuskultuuri. Õpitakse kollektiivset käitumist ja arendatakse koostööd, millel põhinevad kõik looduslikud protsessid. Mitmepäevase programmi puhul antakse ka kodutöid, mille teemad puudutavad looduses kogetut, sellest olenevalt tulevad teemad töö käigus ise. Võrreldes vanemas astme ülesannetega on need selles programmis palju loomingulisemad, sisaldades nii joonistamist kui lugude väljamõtlemist.

 

 

„Lõkkejutud”

Lõkkejutud on programm, mille raames me tegutseme. See ei pea tähendama tingimata lõket ja jutlemist selle ümber, kuid võimaluse ja vajaduse korral seda tehakse. Selles programmis on tuli pigem sümbol, kui eesmärk omaette. Programm võib sisaldada nii pikemaid kui lühemaid jalutuskäike või lihtsalt lõkkeõhtut vastavalt klassijuhataja ja juhendaja eelnevale kokkuleppele. Alustamisaeg sõltub grupi soovist. Võib teha öiseid linnu- ja loomaretki ja päevaseid putuka- ja taimeuurimisi või kaardi tundmaõppimist. Mitmepäevase programmi puhul antakse ka kodutöid, mille teemad puudutavad looduses kogetut, teemad tulevad välja töö käigus.